Olmmošvuoigatvuođat

Buot olbmot leat riegádan vuđolaš vuoigatvuođaiguin. Dat gustojit beroškeahttá sogas, čearddalašvuođas ja eallinoainnus, ja bistet eallenagi. Daid vuoigatvuođaid gohčodit olmmošvuoigatvuohtan.

Innhold på denne siden

Manin olmmošvuoigatvuođat?
Iešguđet mállet olmmošvuoigatvuođat
Olmmošvuoigatvuođadilli Norggas
Olmmošvuoigatvuođaid giehtaguššan

Manin olmmošvuoigatvuođat?

Olmmošvuoigatvuođat gustojit beroškeahttá gosa mii gullat, makkár sodju mis lea, makkár luohkkái mii gullat ja leatgo mii buohccit vai dearvašat. Mis lea ovdamearkka dihte riekti jáhkkit masa mii háliidit, dadjat maid mii oaivvildit, oažžut vuđolaš čálgobálvalusaid ja garvit vásiheame illasteami. Olmmošvuoigatvuođaid ulbmil lea sihkkarastit áibbas vuđolaš árvvuid nugo friddjavuođa ja ovttaláganvuohta. Olmmošvuoigatvuođat mearkkašit oktavuođa mii lea gaskal stáhta ja indiviiddaid. Stáhtain lea fápmu stivret ja mearridit indiviiddaid badjel, muhto olmmošvuoigatvuođaid vissis biddjojuvvon rámmaid siskkobealde. Dát rámmat geatnegahttet stáhtaid ja addet indiviiddaide vuoigatvuođaid. Danin leat dušše stáhtat, eaige olbmot, fitnodagat dahje organisašuvnnat, mat sáhttet rihkkut dahje ollašuhttit olmmošvuoigatvuođaid. Norggas leat ollu olmmošvuoigatvuođat sajáiduhtton Vuođđoláhkii ja dábálaš lágaide. Mii leat maid čuovvolan muhtun riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid. Dáid njuolggadusaid leat eiseválddit geatnegahtton árvvusatnit ja sihkkarastit olmmošvuoigatvuođaid ii dušše iežas boargáriid ektui, muhto maiddái máilmmiservodaga ektui. Historjá lea čájehan midjiide ahte illá gávdnojit rájit dasa man surgadis veahkaválddálašvuođaid stáhtat, vel demokráhtalaš válljejuvvon jođiheddjiiguin ge, sáhttet dahkat ovttaskasindiviiddaid ja joavkkuid vuostá, ja dalle earenoamážit minoritehtaid. Olmmošvuoigatvuođaid bargu lea doaibmat rádjin dasa maid stáhtafámut sáhttet bargat. Sáhttá guorrat ruovttoluotta gitta antihkkii idea ahte gávdnojit vuđolaš olmmošvuoigatvuođat maid juogo Ipmil lea addán, dahje mat olbmuin gávdnojit dan geažil go leat olbmot. Leat gal ođđaset dovdomearkkat njuolggadusain nu mot mii daid dovdat odne. Go odne hupmat olmmošvuoigatvuođaid birra, de mii dábálaččat oaivvildit juridihkalaš vuoigatvuođaid maidda stáhtat leat geatnegahttán iežaset juogo demokráhtalaš proseassaid bokte, dahje daningo sii leat oassin stuorát máilmmiservodagas.

 

Ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođat siskkildit earret eará vuoigatvuođa bargui, ohppui, dohkálaš eallindássái ja alimus olahahtti dearvvašvuođastandárdii. Daningo ollu dilálašvuođain boahtá leat stáhta ekonomalaš resurssaid duohken ollašuhttit oasi dáin vuoigatvuođain, de dát geatnegasvuođat dábálaččat bidjet iešguđetlágan gáibádusaid stáhtaide, ja gáibidit ahte stáhtat cehkiid mielde galget duohtandahkat vuoigatvuođaid dan vuođul man olu resurssat sis leat.

Dat lea maid vissis muddui politihkalaš iige juridihkalaš gažaldat mot stáhtat vuoruhit resursageavaheami ovdamearkka dihte dearvvašvuođadoaimmahagas. Eará sániiguin lea politihkkariid duohken – iige duopmostuoluid – juohkit bušeahtaid ja vuoruhit, Dat leat juste dát erohusat mat dagahit ahte ollu dain ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođain leat veaháš earáláganat go dat siviila ja politihkalaš. Vaikko vel nu leage, de leat dat ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođa seamma dievasčadnin stáhtaide.

Olmmošvuoigatvuođadilli Norggas

Eanas stáhtat máilmmis leat čuovvolan ON-konvenšuvnnaid siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP) ja dan mii lea ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra. Geahčesteapmi máilbmái čájeha liikká ahte geavatlaččat leat stuora erohusat gaskal iešguđet stáhtaid dáhtu ja návcca dáfus ollašuhttit vuoigatvuođaid.

Norgga gullá daid stáhtaide máilmmis mii eanemus lági mielde árvvusatná ja sihkkarastá olmmošvuoigatvuođaid. Dasa lassin SP- ja ESK-konvenšuvnnaide lea Norga nai miellahttu ON Illastankonvenšuvnnas, ON nissonkonvenšuvnnas, ON mánáidkonvenšuvnnas, ON čearddavealahankonvenšuvnnas, ON Konvenšuvnnas olbmuid birra geain lea hedjonan doaibmannákca ja Eurohpálaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnas. Mis lea danin viiddis olmmošrievttálaš rámmaráhkadus man sáhttet giehtaguššat sorjjasmeahttun duopmostuolut, sihke Norggas ja olgoriikkas. Dasa lassin leat mii čuovvolan dakkáriid go Eurohpáráđi ja ONa gozihanmekanismmaid.

Olmmošvuoigatvuođat rihkkojuvvojit maiddái Norggas. Ovdamearkka dihte lea sihke ON illastanlávdegoddi, Eurohpáráđi illastanlávdegoddi ja Norgga nationála olmmošvuoigatvuođaid ásahus guhká čuoččuhan ahte isolašuvdna geavahuvvo beare ollu norgga politiijaduoguštusain, rájusgiddagasain ja giddagasain. Isolerejuvvot eará olbmuin dábálaččat buktá stuora psyhkalaš noađi, ja sáhttá dilálašvuođaid mielde mielddisbuktit olmmošmeahttun dahje gutneheames ráŋggáštusa. Eará olmmošrievttálaš hástalusat dáhpáhuvvet giddejuvvon ásahusain ja fuollaásahusain. Earret eará lea Siviilaáittardeaddji cuiggodan balddihahtti bággogeavaheami pasieanttaid ektui muhtun psykiátralaš ásahusain.

Dat rievddada makkár sivat leat dasa go Norga ja eará stáhtat rihkkot olmmošvuoigatvuođaid. Dat sáhttá leat sáhka das ahte ii leat mielas olmmošvuoigatvuođaide, váilot resurssat, lea váilevaš máhttu dahje boasttuárvvoštallamat. Beroškeahttá mii dasa lea sivvan, de boargárat leat friddja cuiggodit stáhtaid váldečađaheami. Sorjjasmeahttun duopmostuolut, media, siviilaservodat, akademihkkarat, nationála olmmošvuoigatvuođaid ásahusat ja riikkaidgaskasaš orgánat leat mearrideaddjin olmmošvuoigatvuođaid vuhtiiváldimis.

Olmmošvuoigatvuođaid giehtaguššan

Vai olmmošvuoigatvuođat galget ollašuhttot, de lea mearrideaddji ahte gávdnojit dárkkistanmekanismmat sihke nationálalaččat ja riikkaidgaskasaččat. ON rávve buot stáhtain galgá leat iežas nationála ásahus mii bargá olmmošvuoigatvuođaid suddjemiin.

Norgga nationála olmmošvuoigatvuođaid ásahus lea Norgga vástádus ON rávvemii. Mii leat sorjjasmeahttun almmolaš orgána, man Stuoradiggi lea ásahan ja min bargu lea ovddidit ja suodjalit olmmošvuoigatvuođaid Norggas. Don sáhtát lohkat eambbo min válddi ja bargguid birra DÁPPE. Eará almmolaš orgánat mat bargat olmmošvuoigatvuođaiguin Norggas leat SiviilaáittardeaddjiMánáidáittardeaddji ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji. Dasa lassin lea duopmostuoluin dehálaš doaibma dárkkistit ahte lágat ja hálddašeami váldečađaheapmi lea oktiiheivehuvvon olmmošvuoigatvuođaiguin.

Eurohpás lea Eurohpálaš olmmošvuoigatvuođaduopmostuolus (EOD) dehálaš doaibma riikkaidgaskasaš váidinorgánan. Priváhtapersovnnat geat oaivvildit sii leat vásihan ahte eurohpálaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna lea rihkkojuvvon, sáhttet váidit stáhta EOD:i maŋŋelgo leat geahččalan ášši nationála duopmostuoluin.

ON-vuogádagas lea eanet orgánat main lea dehálaš dárkkistandoaibma. Gávdnojit iešguđet lávdegottit mat leat čadnon iešguđet konvenšuvnnaide. Daid lávdegottiid gohčodit dábálaččat traktáhtaorgánan. Eiseválddit fertejit maid jámma gaskkain raporteret traktáhtaorgánaide, geat dasto addet stáhtaide rávvagiid das makkár doaimmaid sii berrejit álggahit. Lávdegottit maid sáhttet meannudit ovttaskasindiviiddaid váiddaáššiid jus stáhta ieš lea dohkkehan dakkár váidinortnega. Norga lea dohkkehan individuálalaš váidinortnega dáidda: OlmmošvuoigatvuođalávdegoddiČearddavealahanlávdegoddiNissonlávdegoddi ja Illastanlávdegoddi. Go daid orgánaide galgá sáhttit váidit, de ferte álggos geahččalan ášši nationála duopmostuoluin. Loga eambbo váidinvejolašvuođaid birra skovis «Leatgo vásihan rihkkumiid?».