Álgoálbmotáššit ON agendas

A wide view of the General Assembly Hall during the opening of the Permanent Forum on Indigenous Issues (25 April-6 May), held on the theme: "Indigenous peoples, business, autonomy and the human rights principles of due diligence including free, prior and informed consent".
ON álgoálbmotáššiid bistevaš foruma rahpama oktavuođas diibmá. Govven: UN Photo.

Odne álget ONa álgoálbmotáššiid bistevaš foruma čoahkkimat New Yorkas. Lea 22. geardi go álgoálbmogat čoahkkanit digaštallat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja hástalusaid, forumis mii rehkenastojuvvo leahkit máilmmi deháleamos deaivvadanbáikin álgoálbmogiidda.

Mii lea ON álgoálbmotáššiid bistevaš forum?

ON ásahii bistevaš foruma 2000:s. Vuosttaš geardde go dat lágiduvvui lei New Yorkas 2002:s. Forumis leat 16 láhttu. Bealli sis leat álgoálbmotorganisašuvnnat ja nubbi bealli leat máilmmi čieža regiovnna ráđđehusat. Norga lei mielde ásaheamen álgoálbmotforuma ja searvá juohke jagi.

Forum lea ráđđeaddi orgána ONa ekonomalaš ja sosiála ráđđái, ja galgá buktit rávvagiid ja neavvagiid dakkár áššiin mat gusket máilmmi álgoálbmogiidda dáin fáttáin:

  • ekonomalaš ja sosiála ovdáneapmi
  • kultuvra
  • oahpahus
  • dearvvašvuohta
  • olmmošvuoigatvuođat

Lassin dáidda fáttáide čalmmustahttá forum jahkásaččat dihto fáttá sin mandáhta siskkobealde. Forum doaibmá dán bokte riikkaidgaskasaš arenan ságastallamiidda ON:a miellahttostáhtaid, eamiálbmogiid ovddasteddjiid ja eará ON-orgánaid gaskka. Foruma buktá jahkásaččat raportta rávvagiiguin ONa ekonomalaš ja sosiála ráđđái dáid ságastallamiid vuođul. Ávžžuhusat sáhttet guoskat ovdamearkka dihte lahttoriikkaid áššiide, iešguđegelágan ON-orgánaide, organisašuvnnaide, ruhtadanvuogádagaide dahje ealáhuseallimii.

Bistevaš forum lea maiddái dehálaš arena semináraide ja čoagganemiide mat lágiduvvojit lassin formálalaš digaštallamiidda (“side events”). Daid lágidemiid fáttát leat iešguđetláganat ja muhtomin gaskariikkalaččat, muhto dat rukses árpu lea álgoálbmotáššit.

Bistevaš forum 2023

Dán jagáš forum lágiduvvo cuoŋománu 17.-28.b. ja fáddán lea vuoigatvuođavuđot lahkoneapmi álgoálbmogiidda, dálkkádatrievdamiidda ja dearvvašvuhtii.

ON dálkkádatpanela (IPCC) dieđuid mielde lea máilmmi gaskamearálaš temperatuvra loktanan 1,2 gráda maŋemus moatti čuođi jagis. Árktalaš guovlluid gaskamearálaš temperatuvra lea loktanan njeallje geardde jođáneappot go eará guovlluin. Luonddu rievdamat váikkuhit buohkaide iešguđet ládje, erenoamážit álgoálbmogiidda main leat árbevierut ja kultuvrrat mat čatnasit luonddugeavaheapmái.

Sámeráđi ođđa raporta, mii ráhkaduvvui Sámedikki ovddas, duođašta ahte dálkkádatrievdamat váikkuhit sámiid luonddudoalu ja árbevirolaš ealáhusaid vuođđoeavttuide. Ovdamearkka dihte váikkuhit dálkkádatrievdamat boazodollui negatiivvalaččat, earret eará dávjjibut guohtonroasuid geažil. Ovdal ledje guohtonroasut hárve, muhto dál leat dieđihuvvon juohke nuppi jagi (2017, 2020 ja 2021).

Eará álgoálbmotguovlluin leat ges nu báhkka dálkkit ahte sáhttet dagahit vuovdebuollimiid dahje goikama, eará guovlluin fas šaddet dulvvit go muohta suddá jođánit dahje arvá eanet. Soames guovlluin várohit maid sulluid ja nu servvodagaid, jávkat go áhpi loktana.

Lassin dálkkádatrievdamiid váikkuhusain álgoálbmotvuoigatvuođaide, sáhttet maiddái doaibmabijut dálkkádatrievdamiid vuostá dagahit sisabahkkemiid sámiid árbevirolaš geavahanguovlluide. Ovdamearkka dihtii areálagáibideaddji bieggafámu ásaheami bokte mii galgá buvttadit energiija, ja unnidit fossiila boaldámušaid geavaheami. Fovsen-ášši lea čájehan ahte dat sáhttá leat váttisvuohtan sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođalaš suodjalusa ektui ja erenoamážit suodjalusa ektui mii gávdno ON konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid artihkal 27`s (SP27), mas maiddái boazodoallu lea suodjaluvvon. Olmmošvuoigatvuođain leat ollu eará mearrádusat mat galget sihkkarastit álgoálbmogiid dearvvašvuođa, giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima, ja ahte álgoálbmogiin lea riekti searvat mearrádusproseassaide.

Vašši sámiid vuosttá ja sápmelaččaid cielaheapmi lassánii maŋŋel Fovsen-ášši, juoga mii duođašta man váttis minoritehtaide lea guoskkahallat fáttaid ruoná molsašumi birra, areálasisabahkkemiid birra sámi guovlluin ja áddejumi birra álgoálbmotvuoigatvuođain. Dálkkádatrievdamiid váikkuhusat olbmuid eallineavttuide sáhttet danne buktit máŋggabealat áššečuolmmaid olmmošvuoigatvuođaid ektui.

NIM Bistevaš forumis

NIM searvá foruma vuosttaš vahkkui. Ulbmil lea čuvget ja oainnusindahkat Norgga álgoálbmotáššiid. NIM pláne čoahkkinastet iešguđet riikkaid aktevrraiguin dan birra movt dálkkádatroassu čuohcá álgoálbmogiidda, ja áigot ságastallat movt buorebut sáhttá eastadit ja dáistalit vaši ja hárdima álgoálbmogiid vuostá.

NIM galgá maid ovttas Sámedikkiin, Norgga ON-sáttagottiin New Yorkas ja Indigenous Peoples Organisation Australias lágidit “side event” fáttáin “Can Human Rights Protect Indigenous Peoples from Climate Harm?”. Loga eanet dappe.