Kanárialoddi ruvkkes – sámi rievttit ja dálkkádatrievdamat Norggas

NIM almmuha raportta sámi rivttiid ja dálkkádatrievdamiid birra. Globála dálkkádatroassu buktá stuora čuolmmaid main juridihkka, politihkka ja dieđalašvuohta deaivvadit. Dálkkádatrievdamat áitet olmmošvuoigatvuođaid, nugo vuoigatvuohta priváhta- ja bearašeallimii, ruktui, dearvvašvuhtii ja kultuvrii. NIM raporta “Kanárialoddi ruvkkes – sámi rievttit ja dálkkádatrievdamat Norggas” guorahallá movt dálkkádatrievdamat váikkuhit sámi kultuvrii.

Raporta čatná oktii luonddudieđalaš dutkama ja olmmošvuoigatvuođaid. Dutkanbohtosat čájehit ahte dálkkádatrievdamat čuhcet erenoamážit davviguovlluin. Sámi kultuvra lea nannosit čadnon lundui ja dálkkádahkii ja dálkkádatrievdamat čuhcet erenoamážit sámi álbmogii. Raportta vuosttaš oassi čoahkkáigeassá dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid ja vurdojuvvon váikkuhusaid Sámis, oktan váikkuhusaiguin sámi boazodollui, guolásteapmái ja dearvvašvuhtii. Dán máhttovuođu vuođul analysere nubbi oassi eiseválddiid ja fitnodagaid olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođaid.

NIM`as leat guhtta ávžžuhusa raporttas, sihke ráđđehussii ja ealáhusaide suodjalan dihtii sámi álbmoga dálkkádatrievdama váikkuhusaid vuostá. Oanehaččat leat rávvagat ná:

  1. Eiseválddit berrejit čađahit doaibmabijuid unnidandihtii dálkkádatgássaid luoitimiid, suodjalan dihtii sámi vuoigatvuođaid dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid vuostá, earret eará vuoigatvuođa kultuvrii ja dearvvašvuhtii,.
  2. Eiseválddit berrejit álggahit doaibmabijuid mat heivehit sámi kulturdoaimmaheami dálkkádatrievdamiidda, nugo njuovžilit areálageavaheami, areálahálddašeami ja addit lasi resurssaid guohtonroasuid oktavuođas. Doaibmabijut fertejit čađahuvvot sámi árbedieđu vuođul.
  3. Eiseválddit fertejit fuolahit ahte sámi vuoigatvuođat vuhtiiváldojit ruoná molsumis. NIM oaivvilda ahte lea erenoamáš dehálaš ahte eiseválddit árvvoštallet sin meannudeami Fovsen-áššis ja ráhkadit nationála plána bieggafámu ovddideapmái.
  4. Eiseválddit fertejit sihkkarastit beaktilis konsultašuvdnaproseassaid ja buori gulahallama Sámedikkiin ja earáiguin geaidda stáhta dálkkádatpolitihkka ja mearrádusat váikkuhit.
  5. Ealáhusat ja industriija fertejit dárkilit árvvoštallat váikkuhit go sin dálkkádatgássaluoitimat ja huksenplánat sámi vuoigatvuođaide ja sii fertejit fuolahit beaktilis konsultašuvnnaid jus plánejuvvon sisabahkkemat váikkuhit sámi beroštumiide.
  6. NIM ohcala eanet dutkama boahttevaš dálkkádatriskka ja heivehanrájiid birra, iešguđetlágán dálkkádatgássaluoitimiid vuođul. Dákkár dutkan berre fátmmastit sámi árbedieđu. Buorre máhttovuođđu olmmošvuoigatvuođaid dilálašvuođaid birra addá eiseválddiide buoret vejolašvuođaid čađahit rievttalaš ja beaktilis mearrádusaid.

Ollislaččat ávžžuhuvvojit stáhta eiseválddit ja ealáhusat álggahit jođánis doaibmabijuid suddjen dihte sámi vuoigatvuođaid dálkkádatrievdamiid vuostá. NIM sávvá ahte raporta lea veahkkin dasa movt hálddašeapmi boahtteáiggis ferte fuolahit sámi vuoigatvuođaid dálkkádatrievdamiid ektui. NIM sávvá maid ahte raporta buktá viidáset ságastallama fáttá birra boahtteáiggis.